EKSPERIMENT: Ellujäämine kodus!

Söömise maniakil on kapp (peaaegu) tühi

Kuna vaesel tudengil tavaliselt raha ei ole, siis kerkib alatihti üles elus püsimise küsimus. Pompsu kombel turusilla juures kerjata on häbiväärne, prügikastidest toitumine pole tervislik.

Ent kuidas siis enesel hinge sees hoida, kui järgmine rahavagun on nädala kaugusel ja arvel on järgi ainult 5 EUROT?

Meie töökas blogikollektiiv on otsustanud tuleval nädalal finišeerivate Tartu Tudengipäevade puhul see eksperiment teie eest ära teha.

Eksperiment toimub kahes osas:

1) Söömise maniakile andis ema nädalaks täpselt 5 eurot. Selle raha eest tuleb tal kõik söögiks vajalik soetada. Eesmärk on toituda võimalikult mitmekesiselt ja tervislikult.

"Luban kodumaa nimel, et ei ületa viie euro piiri mitte mingil juhul ja kui poole nädala pealt peaks raha otsa saama, olen nõus ülejäänud päevad nälgima, prügikastist sööma või pompsu kombel turusilla juures kerjama," ütles söömise maniakk saatusliku nädala eelõhtul.

Eveliisi viimne söömaaeg

2) Eveliisile andis ema tunduvalt rohkem raha, aga neiu otsustas kogu rulli riiete peale laiaks lüüa. Nüüd on järgi ainult terve hulk sente. Eveliisi ülesanne on järgmisel nädalal süüa ainult kiirnuudleid.

See on odav, kuid teadusele on veel tõestamata taolisest toidust tekkivad kõrvalnähud. Eveliisi puhul saame neid kindlasti näha, sest midagi muud peale odavate ja keemiliste kiirnuudlite selle neiu suust järgmise nädalal sisse ei lähegi.

"Nuudlitega üles, nuudlitega voodi, nõnda rannahooaeg koju toodi," püüdis ärevil Eveliis katsumusi täis nädala eel pisut nalja heita.

Eksperiement algab 30. aprilli hommikul ja lõppeb 6. mai õhtul. Töökas blogikollektiiv loodab Eesti noorsoole taolise ennastohverdava katsega palju kasu ja kuulsust tuua ning mõlemad katsealused ütlesid, et on valmis isegi kodumaa eest surema. Nii või teisiti on põnevat lugemist igal juhul.

Kokkuvõtted meie vaevadest ja õnnestumistest jõuavad teieni ainult kanalil kenjakevintulges88ma.blogspot.com. Jälgi mängu!

Kus on Munapoiss Valli?

Mängisite koolis pinginaabriga, kus on Valli-t? (eesti versioon Where´s Wally/Waldo-st- ma siiani ei tea, kumb õige on)

LEVEL1: Valli otsimine  neile, kes kuulevad paremini kui näevad
by Eveliis

Igastahes, minul oli küll päevikus nii Eesti kui Euroopa kaardid täis väikeseid kriipsujukusid, kes peidetud nii Lihula kanti kui otsapidi Venemaa piirile Pihkva lähistele. Matemaatiliste teadmiste asemel on mul nüüd hea silm Valli/Volli leidmiseks. Vot. Aga kui siin nostalgia lainel juba oleme ja noh, kuna kogu maailm keerleb toidu ümber, siis mängiks õige teiega Volli mängu. Alustame kergemalt, et teid ´sisse soojendada´, nunnumeetrile natuke tegevust anda ja et kehvema simanägemisega inimestele ka võimalus oleks. (Söömise maniakk oleks siinkohal kasutanud sõna ´vaegnägijad´).

Kus on Munapoiss Valli?

LEVEL 2: Valli otsimine geeniustele!
by Söömise maniakk


Kui vaegnägijad on oma nunnumeetri esimese pildiga täis ilastanud, siis alumisel pildil on asi vähe keerukam.

Töökal blogikollektiivil ei õnnestunudki lõpuks minu pildi pealt Vallit leida. Aga Valli istub seal kenasti sees ja ootab meeleheitlikult päästmist. OLE INIMENE, AITA MUNAPOISS VALLIT!

Öölaulupeo järgne isamaa-burger

Tsiteerin Juliat, sest olen ise hetkel äärmiselt vaimuvaene:

"Mitte tuulevaiksel ööl, eikellegimaal olevas Mäkis, tormises tormis..."


 -----------------------------------------------
Kaks neiut velodega Drive-inis. (Peeter peab seda viimast käänamist toimetama 100%).


(Toimetaja: Kaks neiut velodega Viinis.)

Kesköine pelku

Tervitus!

Kuna eile läks nii kiireks ja 2000 klikki tuli tuhinal, tegin nüüd need va vigurvändad, pelmeenid, lõpuks hamba alla ära. Kuna olen viimased 14 tundi esseed kirjutanud, kulus väike turgutus marjaks ära. Pelmeenid loputasin alla vana hea Valge Klaariga.

Kõigile, kes kunagi pelmeene valmistanud pole:
instruktsioonid on kenasti pakil olemas.


Head ööd kõigile,

Alati Teie,

Hapukoorene Karri- Pelmeenike

2000 külastust-tuul ja torm

Kui 1000 tuli nii ruttu, et söögimaniakk ei jõudnud šampanjat varuda ja pidi mekkima hoopis 3 aastat laagerdanud õunamoosi, siis 2000 tuli nii ruttu, et mul ei läinud vesi potiski keema.

Seega Süda, Külmunud pelmeenid, 2000, Elu, Lill,


Fännid, me (L) teid naQ täiCa tõzizelt!!!

MAA PÄEVA puhul looduse rüppe

Ma avastasin järsku,
et olen mõtlematult pillanud.
Ostnud kallist Leedu juustu
ja burksiputkas priisanud.

Nüüd kõnnin mööda kasesalu
ja otsin uusi nippe,
et kuidas ära petta karu
ja teha aialippe.

Mul nimelt soov on selge kiire,
nüüd toituda vaid metsas.
Ja nihutada reaalsuspiire,
sest raha on ju otsas.

Kuid kevadel on maa veel pruun
ja metsa all ei kasva juur,
kesk kasesalu puhub tuul
ja mul on nutuvõru suul.

Kui keegi kutsuks külla
või pakuks lihtsalt almust,
siis võiksin vabalt tulla
ja pääseks hauakalmust.

Oh, etskae, siis märkasin üht õunapoissi,
mis jäänud möödund suvest.
Nüüd nosida võin seda roidund jaaniussi
mis muld on kinkind hüveks.


(pühendusega hipidele)

Toidugurmaan Silverile soovime sünnaks morssi ja lilli!

Agar pagar tegi ahjuplaadil pipargoogist taadi
Seda tehes oli ta ära limpsinud õllest pungil vaadi

Aga mina küsin: kust hoopis tuli Silver, meie vaimne isa
Ta on nii tolerantne et talle meeldib isegi laste kisa

Tegelikult räägime asjast- jutt käib ju oskusest teha napoleoni kooki
Ilma, et julguseks ja meherammuks oleks vaja tarvitada mingit jooki

Juusturullid valmivad sul identsed ja justkui nagu võluväel
Kui oled lõpetanud köögis, ei ole sul isegi ühtegi jahuplekki käel

Su singi-juustutort maitseb jumalikult ja teenib meid hästi
Mulle meeldib see, et seal on kõik ained nii risti-rästi

Su villitud Vahvel mekib alati keele all ideaalselt hea
Sinu toidupilte vaadates võib lausa hulluks minna pea

Et sinusuguseid vahvaid mehemürakaid Eeestis rohkem oleks
Et kellelgi mingeid toiduvalmistamise hirme poleks

Sünnaks soovime sulle blogi poolt rohkelt õnne ja toidust meelt
Loodan, et piisavas koguses morsiga (šampanjaga) täna kastad oma keelt.

Ja võitja on...

Kolm päeva tagasi püstitasime blogi paremale servale küsimuse "Mis on kõige ilusam poisslapse nimi?".

Õige vastus on otse loomulikult Michael. Küsite miks?

Michael Knight, Michael Jordan, Michael Jackson, Michael Schumacher - selgitused on ilmselt üleliigsed.

Kõigile õigesti vastanutele olime välja pannud kolmepäevase tuusiku Pühajärve Spaasse. Paraku meieni ühtegi õiget vastust ei laekunud ja auhind jääb seekord välja andmata. Ehk veab järgmine kord.

Meie töökas blogikollektiiv soovib kõigile nuputajatele jaksu ja teravat meelt.

Hilisõhtune patustamine.

Tänase pidupäeva puhul valmisid meie majas suure hoole ja armastusega maitsvad šokolaadimuffinid. Retsepti teab peast vast iga algajagi kokandushuviline, lisasime aga ohtras koguses šokolaadi, mida vanaisa kusagilt pisut kahtlasest Elva poest kokku ostab (ilma ühegi sildita ning sellise...omapärase maitsega), aga küpsetistesse sobib ideaalselt, ka suure magusaisu korral ajab asja ära! Tõesõna! Pärast paaripäevast salatidieeti mekkisid kuklikesed nii Kenile kui ka Kevinile väga!

Tähistame nüüd siin üheskoos.

1000 - Võtame!

 Esimene 1000 külastajat tuli blogile niivõrd kiiresti, et polnud aega isegi tarvilikku pidujooki varuda. Ent pole häda! Kapis seisis vana hallitanud õunamoos aastast 2009, mis kindlasti töö ära teeb. PAARTI OOL NAIT LONG!!!

Tõlkes kaduma läinud toit ehk nats ei ole nats

Buck wheat
 When I was a bit more than a year ago Jõhvi time served, buckwheat porridge fed to us in every possible moment. Russian cuisine is likely due to the effects of buckwheat was shot on the plate in all positions and all possible combinations - minced buckwheat, buckwheat macaroni, meatballs buckwheat, buckwheat liver seakeelega buckwheat, buckwheat, etc. involved a slippery suspect.
 
preparation
nazi buckwheat
nazi water

First Wash the buckwheat (Actually do not need to wash, but otherwise will simply while eating some sand and other crap crisp under your teeth)!
Second Put water to boil! When boiling, throw in salt, even after tšimarukke - a few spoonfuls goes off freely.
The third Buckwheat in!
4th Let boil! The exact time is not available. If it seems that maybe are ready, let the Nazi and then is ready yet.
5th Strain the water off!
6th Buckwheat nätaki plate, sour cream and törts than enough.

Millise mulje jätaks teile sellise teksti lugemine? Kas te saaksite aru, et tegemist armsa lookesega meie kaasmaalase tatrapudru elamustest, mida te juba lugesite siin (kliki siia, jah just siia).

Minu inglasest sõber, kes mu blogi vastu huvi tundis avastas, et seda saab kuidagi automaatselt ka inglise keelde tõlkida (to be investigated) ning küsis mult: Mida kuradit, Eveliis?! Miks su blogis kirjutatakse vangis istumisest ja NATSI Buckwheatist.

Seega armsad blogijad, kuna meie vahva blogi on juba Maarjamaa piiridest välja murdnud nagu (mõtlen head võrdlust, no ei tule mitte) siis pidagem meeles järgmist. Selleks, et meie blogi jääks kõrguhumoristliku toidu teemaliseks blogiks, mitte natsi-vestluseks ka tulevikus, katsugem nüüdsest peale hoiduda  retseptide kirjeldamisel sõnast ´nats´ Ehk siis selle asemel, et kirjutada, et retsepti sisse käib nats head tuju, pangem lihtsalt nata või nati head tuju.

Kõik hea, lõpp hea.
Kenile Kevinile annan täna maitsvaid Tosta-koori, käib neile kah!

Lõunatuul tõi suveteateid

Juba ärgates tundsid Ken ja Kevin, et miski on teisiti. Pärast häälekaid ringutusi, mahlaseid haigutusi ja reipaid sirutusi ajas Ken end püsti, läks akna juurde ja tiris ruloo üles. Terve öö oli sadanud vihma. Kuid kes oleks osanud arvata, et uinutav rabin toob endaga lähemale ka suve? Mullune rohi oli kaetud pärlendavate vihmapiiskadega, kuid pilve parempoolse serva tagant piiluv päike andis aimu sellest, et päev tuleb soe.

Ärkas ka Kevin.
Ja kohe kostis poisi suust hüüatus: "Tee aken lahti, lase kevadel ometi tuppa tulla!".

Ken avas akna, koos kärbestega tungis tuppa ka vallatu kevadtuul. Kardinad võbelesid, justkui oleks viimnepäev ukse ees. Kuid ei, see oli vaid kevadtuul, kes tõi teateid. Pikk talv ja koiliblikad olid kardinatele pisut liiga teinud - reibas tuuleiil urahtas korra ja vanaema-aegne kangas kärises kaebliku kärina saatel narmasteks.

Kuid tuul tõi teisigi teateid.
Ken ja Kevin vedasid ninaga õhku ja tundsid rannaliiva kuiva, kuid sõõrmeid hellitavat hõngu. Jaa, "Terevisioon", mis taustaks sumises, lubas just, et peagi on oodata tõelist rannailma. Isegi 25 soojakraadi!
Kuid alles nüüd mõistsid poisid, et pikale veninud talv ja rohked saiakesed, koogid ning hiiglaslikud toiduportsud olid ka nende figuurile oma rammusa jälje jätnud. Suvised põlvpüksid, mis alles mõne kuu eest pisut laiadki olid, läksid nüüd vaevu jalga, ülemine nööp ähvardas iga hetk plehku panna ja kõht rippus üle värvli justkui äikese-eelne pärmitainas.

Kuid Ken ja Kevin, ärge muretsege! Veel on aega!
Jääsalat, tomat, värske kurk ja kana - pisut hakkimist, maitsestamist ja segamist ning valmis ta ongi. Hõrk ning tervislik Caesari salat, mis võitleb taljesse kogunenud lisakilodega ning ajab kõhu õige ruttu trimmi!

Ken ja Kevin, rannahooaja avamisele jõuate ka teie!

Juustupulk - rebi end lolliks

Tõttasin ma poe manu,
vaja oli juustu.
Eedam,
Aadam,
Hollandi
ja Saare
Jamad, mõtlesin.
Miskit tuusemat vaja.
Siis vasta mul vaatas üks pakike.

Pik-nik seal kirjas,
vallatu nimi.
Kes teab, mis mõtteid küll lendus

neis Leedumaa meeste peades,
kes sinu lõid.
Joodiknaise juuksed
või sodiks keeratud inimluud,
sest nii sa välja ju näed.

Ent ilus oled.
Ja sind ma tahan.
Mis sest, et imelik
ja kallis,
ulmehind isegi.
Aga kunst nõuab ohvreid.

Nüüd istun ja söön,
sind närin,
kuis koer järab konti, mis armsam kui elu.

Oo juustupulk,
nii nätske ja niitjas,
varsti otsa lõpped.
Ja siis olen jälle
üksi.

Kenile&Kevinile söögivaaritamine ja blogipidamine kui Castaway Wilson

Mäletate Castaway Wilsonit? 
Oli teine Tomile seltsiks kui viimane konutas ja uisuteraga omal hambaid välja toksas. Oli seal kui Tom oma kelmikas habemes kalu püüdis, oli seal kui Tommike nuttis kui mutukatelt natuke hammustada sai. Ka see blogi on minule saanud justkui nagu Wilsoniks- ilma selleta ei ole enam see! Mina ei saa  Kenile ja Kevinile sööki tegemata oma päeva kordaläinuks lugeda. Seega, mis saaks olla veel sümboolsem, paikapanevam ja õilsaim kui väike tribute Wilsonile? Let me present:  Pihvi-Kurgi-Tomati-Paprika-Sulajuustu-Porru Wilson täies hiilguses. Põneva lisaelemendina juhiksin tähelepanu ninaks olevale põrkepallile- vajalik ja maitsev!

Lisan siia pildi Hispaania õllest, millest ka eelnevalt korra juttu oli!

Vahvlid - maius, mis läheb iga kell loosi

Vahvlid on tõeline nuhtlus. "Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja" - tõde, mille Peeter Tooma tegi maarjamaalastele selgeks juba 1960. aastate lõpus, mil valmis film "Viimne reliikvia". Ja tõsi ta on: ükskord prahvatab vahvlivimm, mis kogunen'd salaja.

Mina arvan, et vahvlid tulevad head ainult nõukaaegse küpsetajaga. Teate küll, seesama koletis, mis ühes telereklaamis agressiivselt nokka plagistab. Pealtnäha kuri ja pahurlik masin suudab aga üllatada - kuldkollased vahvlid, mis nobedate näppude abil rullideks moondatakse, maitsevad imehästi ka muidu torssis toidukriitikutele.

Vahvlite tegemisel erilisi reegleid ei ole. Suhkrut tuleb panna nii palju, et maitseks hea. Lisaks on kasulik varuda aega, sest muidu valmivad tuliste Volta-monstrumite vahel kahvatud plönnid, mida on ehk patt vahvliteks nimetada.

Vahvlid on ka ajaloolise tähendusega. Laulva revolutsiooni aegu ostis nii mõnigi aktivist kokku vahvliküpsetajaid, vaaritas öösel ja müütas päeval. Nii kogunes algkapital, mille najale sai ehitada tulusa äri. Ja näikse, et praegugi on vahvliküpsetajad hinnas. Just need vanad. Nii et õndsate vahvliküpsetajate omanikud - olete õnnega koos!

Maitseid Hispaania aegadest.

Tänahommikune aprillikuu talveilm viib paratamatult mõtted sooja päikselisse Hispaaniasse, nimelt Cadizi, kus nii mõnigi kord sai kohalike retseptide järgi erinevaid katsetusi teha.

Kindlasti üks parim ning meelejäävaim maitseelamus oli hispaanlaste rahvusroog, mereanni paella. Kaasautoriks, kellele kahtlemata kuulub ka suurem au, oli meile juba tuttav toidublogija Janek . Roog sisaldas suurel hulgal erinevaid mereande- krevette (gambas), karpe ja muid molluskeid, ideaalselt sobisid sinna lisaks veel kikerherned (garbanzos), suvikõrvits (calabacin), palju küüslauku (ajo) ning teisi juurikaid. Spetsiifilise hõrgu paella maitse andis aga "paella preparado", maitseaine, mida Eesti Rimidest, Selveritest kahjuks leida pole.

Hispaaniat külastades võib taolist rooga maitsta kindlasti igas tapabaaris või restoranis, kuid tuleb auga tõdeda, et meie isevalmistatud kodune paella maitses paremini kui mõnes uhkes toidukohas proovitu. Kohe kindlasti!

Paellat nautisime ühes lemmikuimas kohas minu pisikeses Cadizis, öises rannas nimega Caleta. Kõrvale mekkisime veel kalmaarirõngaid, jõime sangriat ning Cruzcampot, vist ainsat õlu maailmas, mis mulle tegelikult ka maitses.

Korraks olingi justkui tagasi seal soojas heas kohas...

Apelsin- aeg ei peatu

Täna oli tore päev. Üheskoos sai käima lükatud vatsa-projekt, millest varsti teavad isegi Lihula-Ants ja Ahja-Sergei. Maiustasite meie lehel täna 350 korda. Kuigi olen veendunud, et enamus neist oleme meie ise, on siiski ütlemata uhke tunne statistikanäitaja ette aheldatuna näha seal selliseid elumuutvaid numbreid ja muudatusi..
Lõpetame selle ilusa ja toiduküllase päeva mahlast apelsini järadest juutuubi klassika "Aeg ei peatu" helide saatel. Kuna Ken ja Kevin sai magama kamandatud, siis on aeg ka meil, usinatel Köögikata ja -matidel köögipõlled varna visata ja magamispõlled ette panna.

Peatsete söömisteni,

Teie,

Keni ja Kevini köögipersonal


Apelsin- Aeg ei peatu
See on nii seatud,
et aeg ei peatu,
vaid aina edasi tõttab.
Ja päevad läevad
ja aastad mööduvad.
Ja sul on kiire,
on väga kiire,
sa aina kuhugi tõttad.
Ja päeva püüad
ja märkamatult
õhtu ongi käes.
Tahan kuulata Apelsini lugu samal ajal kui seda apelsini pilti naudin

Tatrapuder - nagu omal ajal armees

Kui ma pisut enam kui aasta tagasi Jõhvis aega teenisin, söödeti meile tatraputru igal võimalikul hetkel. Tõenäoliselt vene köögi mõjudest tingituna tulistati tatart taldrikule igast asendist ja kõikvõimalike kooslustega - tatar hakklihaga, tatar makaronidega, tatar lihapallidega, tatar maksaga, tatar seakeelega, tatar mingi kahtlase libeda asjaga jne.

Talvel räägiti üle-eestilisest tatrakriisist - kilohinnad laes ja mõnes poes polnudki väärt pruuni ollust enam müügil. Inimesed läksid paanikasse, tatart osteti lademetes kokku, naised ja lapsed jäid selvehallides tatrahimurate meeste jalgade alla; justkui maailmalõpp. Meie istusime samal ajal ikka kasarmu sööklas, tatrakuhi nina all ja meel rõõmus. Mine sa tea, kuhu see tatar järsku kadus.

Aga tatraputru on mulle alati meeldinud süüa. Seejuures on igasugune muu solgiga tatrapudru rüvetamine patt, üksnes hapukoor on lubatud.

Tatrapuder on ideaalne toit kõigile vaestele. Näiteks tudengitele, kes joovad tavaliselt muu raha maha või lihtsalt vaesele haisvale perekonnale, kes muidu ära sureksid.

VALMISTAMINE

stuff:

• nats tatart
• nats vett
• tšibarukke soola
• hapukoor

1. Pese tatar ära (tegelt ei pea pesema, aga muidu hakkab lihtsalt söömise ajal mingi liiv ja muu jama hamba all krõbisema)!

2. Pane vesi keema! Kui keeb, viska tšimarukke soola ka peale - paar lusikatäit läheb vabalt ära.

3. Tatar sisse!

4. Las keeb! Täpset aega ei ole olemas. Kui tundub, et äkki on valmis, lase nats veel ja siis on valmis.

5. Kurna vesi ära!

6. Tatar nätaki taldrikule, hapukoore törts peale ja aitab küll.

Musoon käima ja söö kasvõi hommikuni.

Silveri singi-juustutort! jessikas

Tegin Silveri leivatorti.

1. kiht- Riivitud juust, küüslauk, majonees, natuke hapukoort
2. kiht- Riivitud sink, küüslaugu-sulatatud juust, majonees, muna, värske kurk.
2 kihti saia, 1 kiht leiba
Peale: muna, kurk, paprika, tomat

VERY NAISS REKOMEND!!!

Kurikuulsad pirni-sinihallitusjuust ampsud. Pealmised junnid on mingid pähklid!

Eveliis lisab: Võõras, kes sa vesistad suud ega tea millega on tegu, siis see taigen pole ei midagi muud kui vana hea lehttaigen- lihtne, soodne ja hurmav pirni-sinihallitusjuustu ampsak sobib nii juubelilauale kui niisama nosimiseks. 

Kellele veel vaja seletada on, siis tegemist on äsja ahjust tulnud haavatud viineripirukaga!

Kes köögis on?

Keni ja Kevini vatsakeste täitmise eest kannavad hoolt:

Eveliis- Toidugurmaanist initsiaator, kelle käed ega huumor pole küll kuldsed, kuid see-eest pealehakkamine, sisemine ilu ning  toatapeet küll.
Peeter- Multitalendikas ajugeenius-humorist, kes armastab vabal ajal Eveliisi vigaseid lauseid parandada, Kreisiraadiot kuulata ja intellektuaalset kvaliteettoitu meisterdada, nuusutada ning teiste eest ära süüa.
Annika- 20-something muffini-extraordinaire karjäärinaine, kelle hobideks nii idamaised toidud kui ka idamaine sisemine ´zen´.
Silver- Noor mees, kelle kuldsed käed on vallutanud lisaks tuhandetele muudele lausa NAPOLEONI KOOGI tegemise ning kelle toidupildid ajavad suu vesistama ka kõige suuremal toiduvihkajal
Kadri- Neiu, kelle valmistatud keerukad, eksperimenteerivad ja piire-nihutavad toidud teevad silmad ette teiste seas ka Imre Kosele.
Getter- Putukaspetsialistist loodusearmastajast toidufanatt, kelle toidutegemist iseloomustab lause- teeb vähe, aga palju-- tema käte all meisterdatuna saab tavapäratu eriliseks, harilik suurepäraseks ja toores muna keedetuks.

Kodused viineripirukad!

Tähistasime laupäeva õhtut lisaks muule ka makra, lõhe ja anšoovistega sushiga. Anni arvates tuli Londonis paremini välja, kuid hommikutundide saabudes andsid tühjad liuad tõestust sellele, et polnud ka Maarjamaal tehtud sushil häda kedagi!

Katan juba lauda

Loodan, et meil saab koos väga vahva olema. Meil (sain kampa veel teisigi toidufanaatikuid) mugides ja teil suud vesistades. Peatse kohtumiseni Ken, Kevin ja teised!