Tatrapuder - nagu omal ajal armees

Kui ma pisut enam kui aasta tagasi Jõhvis aega teenisin, söödeti meile tatraputru igal võimalikul hetkel. Tõenäoliselt vene köögi mõjudest tingituna tulistati tatart taldrikule igast asendist ja kõikvõimalike kooslustega - tatar hakklihaga, tatar makaronidega, tatar lihapallidega, tatar maksaga, tatar seakeelega, tatar mingi kahtlase libeda asjaga jne.

Talvel räägiti üle-eestilisest tatrakriisist - kilohinnad laes ja mõnes poes polnudki väärt pruuni ollust enam müügil. Inimesed läksid paanikasse, tatart osteti lademetes kokku, naised ja lapsed jäid selvehallides tatrahimurate meeste jalgade alla; justkui maailmalõpp. Meie istusime samal ajal ikka kasarmu sööklas, tatrakuhi nina all ja meel rõõmus. Mine sa tea, kuhu see tatar järsku kadus.

Aga tatraputru on mulle alati meeldinud süüa. Seejuures on igasugune muu solgiga tatrapudru rüvetamine patt, üksnes hapukoor on lubatud.

Tatrapuder on ideaalne toit kõigile vaestele. Näiteks tudengitele, kes joovad tavaliselt muu raha maha või lihtsalt vaesele haisvale perekonnale, kes muidu ära sureksid.

VALMISTAMINE

stuff:

• nats tatart
• nats vett
• tšibarukke soola
• hapukoor

1. Pese tatar ära (tegelt ei pea pesema, aga muidu hakkab lihtsalt söömise ajal mingi liiv ja muu jama hamba all krõbisema)!

2. Pane vesi keema! Kui keeb, viska tšimarukke soola ka peale - paar lusikatäit läheb vabalt ära.

3. Tatar sisse!

4. Las keeb! Täpset aega ei ole olemas. Kui tundub, et äkki on valmis, lase nats veel ja siis on valmis.

5. Kurna vesi ära!

6. Tatar nätaki taldrikule, hapukoore törts peale ja aitab küll.

Musoon käima ja söö kasvõi hommikuni.